"Ahnepäits oled!" muigas Robert ning kirjutas kiirelt ka sõpradele, millest vahepeal jutt oli olnud. Poisid innustasid teda takka neidu sebima, kuid Robert vaid naeris selle üle.

"Õige pisut," sõnas Kene naerdes ja ohkas kergelt, trükkides samuti sõpradele nii mõndagi vastu. Õnneks hakkas enamusel neist tund või loeng ning tüdruk jäeti rahule.

"Ma arvan, et see tuleb sulle pigem kasuks, kui kahjuks," muigas noormees seejärel ning jättis sõpradega hüvasti. Ta sulges läpaka kaane ja pistis selle tagasi kotti. Seejärel sättis Robbie end mugavamalt istuma nii, et tal Kenele hea vaade oleks.

"Kasuks üldiselt või kasuks sinuga suhtlemises?" küsis Kene muiates ja tõstis viivuks pilgu, jälgides Robbiet. Lõpuks langetas naine siiski silmad ja avas enda postkasti, lastes pilgu üle uute kirjade. Spämspämspämspäm.. Oo, kiri! Siiralt naeratades avas ta kirja ja heitis sellele kiire pilgu peale.

"Kasuks üldiselt," muigas Robert peale mõningast mõtlemist ning kallutas pead ühele küljele, justkui ta näeks Kenet nii paremini. "Mida head sul seal arvutis on?" küsis ta.

Kene naeris kergelt ja tõstis taas pilgu. "Ah tead.. Üks kuum kutt saadab kirju koguaeg," sõnas ta rahulikult.

Robert ehmus hetkeks, kuid raputas siis naerdes pead. "Sa üritad mind lihtsalt kadedaks ajada," muigas ta. Isegi, kui mõni kutt saadaks Kenele kirju, ei saaks tema, tühine Robertike küll midagi teha.

"Oleneb.. Kas see õnnestub?" küsis Kene muiates ja raputas siis õrnalt pead. "Tegelikult on see täitsa tõsi. Kahju ainult, et meil selle kuuma kutiga sama veri on.."

"Ei õnnestu," mängis Robert uhket, ise samal ajal naerdes. Kade ta tõesti polnud, aga veidi pettunud küll. Kuuldes neiu viimast lauset, hakkas poiss veel valjemini naerma. Ta naer oli muhe, mühisev ning muusika kõrvadele. "Oh sind naljahammast," muigas ta. Oli ju tüdruk ta ninapidi vedanud. "Su vend siis?" küsis ta. "Mis nimi, kui vana?" kergitas noormees kavalalt kulmu.

Robbie ajas Kene samuti naerma ning tüdruk otsustas arvuti kõrvale jätta, tõstes selle tagasi kapile. "Vend jap," muigas Kene ja kergitas pisut kahtlevalt kulme. "Martti, 21," vastas tüdruk ja muigas siis lõbustatult. "On sul homoseksuaalseid kalduvusi?"

Robbie muigas ning raputas pead. "Ei, tahtsin lihtsalt sind proovile panna. Sa oled suhteliselt naiivne vist," muigas ta ning heitis pilgu korra lakke. "Aga võid vennale kirjutada, et su kena toanaaber Robert kaitseb sind kõige kurja eest."

"Ise oled naiivne," turtsatas Kene. "Aga kui mina ise olengi kogu kurjuse kehastus? Sa ei saa ju mind mu enese eest kaitsta," filosofeeris neidis.

Robert pööras pilgu laelt tagasi Kenele ning naeris. "Saan ikka. Seon su käed tooli külge kinni ning toon sulle kord päevas vett ja leiba. Küll ma su ära taltsutan," muigas Robbie.

"Kõlab ahvatlevalt," muigas Kene. "Kahjuks või õnneks olen ma päris ohutu väike tüdruk," nentis naine ohates ja tõusis voodilt, tirides kohvri taas lähemale, et asjad lõpuks ka korralikult lahti pakkida.

"Seda parem mulle - ma ei peagi jõudu rakendama, et sind taltsaks teha. Piisab iseendaks olemisest," muigas Robert ning jälgis Kenet, kui too asju lahti pakkis.

"See ei tähenda, et mind lihtne taltsutada oleks," muigas Kene. "Ükski kutt pole hakkama saanud ja ma kahtlen, et sina esimeseks osutud," sõnas naine ning paigutas riided kappi ära.

"Sa alahindad mind," naeratas Robert laialt, jälgides neiu tegevust. "Kui sellega valmis saad, võid ka mu riided lahti pakkida," lisas ta muigega.

"Ma olen lihtsalt realistlik," nentis Kene ja viis hetkeks pilgu Robert'ile. "See läheb sinu mõistes taltsutamise alla?"

Robert raputas pead ning sättis end mugavamalt,justkui kuninglikult istuma. "Ei, sellejaoks naised ju ongi," muigas ta. Tegelikult ta nii ei arvanud, aga ta tahtis näga, kui feministlik naisterahvas Kene on.

"Naisteenijad võibolla jah," sõnas Kene õlgu kehitades ja paigutas ka viimased riideesemed ära, lükates tühja kohvri voodi alla. "Mina olen pisut kõrgem klass."

"Tõesti?" muigas Robert. "Millega sina siis tegeled?"

"Selle kuldlusika limpsimisega, mis mul sündides suus oli," muigas Kene. "No tegelikkuses küll enamjaolt muusikaga."

Robert muigas. "Sina ka?" küsis ta imestunult, kui tüdruk muusikat mainis.

"Mina ja ülejäänud pool maakera, jah," naeris Kene. "Mul pole mingeid erilisi oskusi nagu näiteks tule neelamine või metalli väänamine mõttejõul."

Robert muigas. Ta otsustas jätta mainimata, et ta ise on samuti laulja. Suurbritannias oli ta isegi ühe plaadi väljastanud, kuid mujale maailma see ilmselt jõudnud polnud. UK edetabelites jäi ta siiski päris heale kohale ning tänavatel käia Robbiel oli võimatu, ilma et mõni pisike tüdruk ta autogrammi poleks küsinud. "Millega täpsemalt siis tegeled? Kas nagu.. laulad või peksad trumme või midagi?" küsis ta huvitatult.