Lihtsalt jalutamas.

Kevadiselt ilusa ilmaga käis Elina tihti rannas jalutamas. Nii ka seekord. Tugev tuul sasis tema blonde kiharaid.

Robert oli leidnud tee läbi metsa liivarannani. Noormees süütas nüüd suitsu ja kõndis, tuul tumepruune juukseid liigutamas, mööda mereranda. Robbie märkas heledajuukselist neidu ning kõndis talle lähemale. "Kas sul külm pole?" küsis ta valjult, et neiu teda läbi tuule kuuleks. Tuul oli tõesti tugev ning üsna külmavõitu.

''Veidi'' sõnas Neiu kui poiss oli talle juba lähemal.

Robert muigas ning tõmbas suure mahvi suitsu. "Kas sa pole sellise ilmaga harjunud?" küsis ta. Noormees oli - UK's oli pidevalt samasugune ilm.

Elina hajutas käega suitsuhaisu eemale. ''Peab harjuma''

Robert tõmbas viimase mahvi ja kustutas koni liiva sisse. "Vabanda, selle pärast," lausus ta vabandavalt, käega liivas oleva koni poole viibates.

''Pole midagi, enam'' sai tüdruk vabalt hingata. ''Kust sa siis pärist oled ka?''

"Suurbritanniast," vastas noormees oma täiusliku briti aktsendiga ning naeris siis mõnusalt. "Ja sa ise?"

''Ma teadsin seda, ma nimelt armastan briti aktsenti'' naeris Elina. ''Esivanemad olid poolakad''